***
Taskud tühjad, korjab munakividelt ta maha kukkund armastust.
Silmad märjad, püüab kajast kinni kauget kurba karjatust.
Käed on külmad, kogub seljakotti surelike hüljatust.
Tiivad murdunud, sööb ta südametest meresoolast solvangut.

Päev on püha, siis lendab ta oma haigeil tiivul taevasse.
Kogub moona, peseb silmaveega halva, puhta võtab kaenlasse.
Külvab seemneiks igavese armastuse ootajaisse.
Laulab õnne, magajate väga väsind silmadesse.

Päev on püha.


hingel ei ole valus.

Igavesti vaikuses,
hingetuna
karjuda.
Vööni õnne sees,
tiibu selga
anuda.

Ujuda pilvedes,
kopsud rõõmuga täidetud.
Alasti tuule sees,
sügavalt
hingates.