Tegelikult ei tahtnud ma üldse midagiteha. Ma ei tahtnud kellelegi haiget teha või kadedust tundma panna. Lihtsalt, tol õhtul oli mul väga külm ja oodatud kaaslane vahetus vastassoolisega. Ma ei kutsunud teda, ma ei andnud talle isegi vihjeid, ta lihtsalt tekkis minu kõrvale.
ma kaalusin elus püsimese ja surnuks külmumise vahel päris mitu head minutit, lõpuks otsustasin, et jään elama. Ja nii juhtuski see ... juhtus minu jaoks mitte midagi ja sinu jaoks oma omas see tähtsust. Mina sain rahulikult edasi magada ja magas ka tema.
Sina aga ei maganud, olid eemal ja külmetasid nagu mina ennam.
Ma ei kannata seda kui keegi teeb näo stiilis „olen nii kurb ja vaatan aknast välja“... ja kurat võtku sa tead seda... ja sa ikka tegid sedanägu. Ja mina nägin seda läbi seina mis meie vahel oli.
Anna mulle andeks kui sulle kuidasgi haiget tegin. Ma vaatasin, et sa olid päris pahur .
:(
VastaKustutaväga halb on alati kellegi jaoks viimane olla. kui kõik tulevad enne sind. arvestades seda, mida sa vahest ütled, võiks oodata, et sa ka tegelikult midagi teeks, mida sa ütleks. osad sõnad teevad haiget, kuid tühjad sõnad on need kõige valusamad.
ee..sa ei räägi praegu sellest mis ma kirjutasin( kristile)...sa räägid sellest.. mida me oleme sinuga rääkinud?
VastaKustutajah, sellest millest me oleme omavahel rääkinud ning ka üleüldiselt.
VastaKustuta