ma kardan...

Üle kõige kardan ma maailmas vampiire! - Ma kardan neid meeletult.
Ma kardan, et kui ma magades kaela tekialt välja jätan, siis ühel hetkel ta tuleb, haarab mul õlgadest ja surub oma hambad minu kaela. Ma kardan, et ma võin näha milline ta on. Et tema välimus hirmutab mind ja kui ta minust vere imemise lõpetab ei suuda ma enam kunagi magada.
Ma usun, et ta jätab mind elama ja ootab kuni ma uuesti teadvusele tulen. Ärgates on mul meeletu verejanu ja ta surub mu uhiuute kiskjahammaste vahele oma randme. Siis räägib ta mulle kuidas elada või olla surnud. Ma kardan vamiiride külmi surnud käsi ja võigast naeratust.
Täna selveris õhtusöögi materjaali ostes nägin ma jälle ühte vampiiri. Ma ei tea kui vana ta tegelikult oli, aga pealt näha tundus ta üle 60 kindlasti. Vb. Oli ta 367aastat vana, vb. Rohkem. Möödudes minust suunas ta oma pilgu veel pikalt minu pihta. Ma nii kardan vaadata neisse täiesti hallidesse või valkjatesse silmadesse. Ma kardan, et ta saab aru, et ma teda läbi näen.

Hundisilmadega inimeste pilk on samuti mulle kohutav, aga nende puhul on see, et ma tean et mad ei ole vamprid. Neil on lihtsalt Hundisilmad!

Ma kardan valu!